teisipäev, 29. juuli 2008

Uhle

29. juuli, 2008

Neil oli kummalgi vähemasti kuus pitsi viina hingeall ja nad tundsid end pagana hästi. Kui nad üle mäe tulid, krudises lumi nende saabaste all. See oli taoline värske, aga külma ilma lumi, mis lendles laiali, kui sa kiiremalt sammusid.

"Kas kuuled, kui vaikne siin on," ütles Uhle.

Kallas kuulatas samme ja miinus 18-kraadist vaikust nende mändide latvades, mis pimedusest laternavalguses kätte paistsid.

Poisid sammusid kodu poole ning neid valdas soe tunne, nagu sa läheksid kusagile tuttavasse kohta, kus sa pole ammu käinud ja see on veel parem kui sa mäletasid. Kallas pigistas oma kohvri käepidet, justkui näpistaks ennast, et kas see kõik on ikka päriselt.

Nad mängisid täna ühele vanale tema viimaseid viise. Kallase arust oli Uhlel "Nii ajaratas ringi käind" väga hästi välja tulnud. Aldid olid pisut liiga kobad, nagu alati, aga üldiselt oli Kallase arust kõik kokku üks kuradi asjalik matusepunt.

Jah tõesti, Uhle oli parim trompetist, keda ta oli kunagi tundnud.

Kommentaare ei ole: