neljapäev, 3. mai 2007

Veebiuudiste kanalid vajavad pidavet arendamist


Artikkel ilmus EPL online'is 24. jaanuar 2007


Eesti meedia purjetab pärituules ja reklaamiraha sügeleb taskus. Ühe võimalusena äri edendamiseks on ajalehed kasutanud online-uudiste portaali arendamist. Juba vanade olijate kõrvale on oma veebiuudiste rubriigi loonud viimati ka SL Õhtuleht ja Eesti Ekspress. Ühed agaramad online’i arendajad on aga olnud Eesti Televisiooni ETV24, Äripäeva ap3 ja Eesti Päevalehe online. ETV24 pälvib vaid kiidusõnu – läbimõeldud lahendused, null reklaam, hea kvaliteediga videod ja viide viimastele raadiouudistele. Tundub, et BBC-st eeskuju võtmine on tõsimeelne.

Ap3 kaotas uuendatud online’iga logimisnõude. See-eest disainiti uudise ümber reklaambännerite raam. Samuti on mõnede kvaliteetsete piltide pikslid pressitud inetult väikestesse kuubikutesse. Printimine on korras, kuid konkreetse veebiuudise aadressi tööriistaribal kuvatakse vaid RSS-voos.

Loetavamad päevalehed Postimees ja SL Õhtuleht on plahvatuslikust veebiuudiste kanali arendustegevusest kumbki eri moel maha jäänud. Postimehes on ülesehitus küllaltki arusaadav, küll aga nullib struktuuri lohakas toimetamine. Nii jookseb Postimees oma veebikodus tehtavate klikkide arvu osas teistel eest ära – soovitu leidmiseks tuleb kõvasti klõpsida.


Muidu korraliku päevalehe online paneb kohati padukollast ja liba. Ühtset nimekirja kõikidest päevauudistest lugejale ei võimaldata, kaeda tuleb igale poole. Isegi RSS-voos võimaldab Postimees näha vaid viimast kümmet uudist, samuti rubriigipõhiselt. Teiste kanalite arendusega mitte kaasa minemine ei ole seni veel lugejale kuidagi kasulikuks osutunud. Hea, et serveri pingetaluvustki tõsteti ja nii ei pea enam hommikused Postimehe veebilugejad valget lehte jõllitama.

Postimees reklaamib end raadios stiilis „uudis igas minutis”. Võidujooksus kes-ennem-uudise-üles-saab kannatab aga tihti kvaliteet. Vahel suudavad Postimehe „pärisajakirjanikud” oma kuumadel teemadel rauda tules hoida ja nii ilmub veebi huvitavat lugemist päevateemal. Üldiselt aga kihutatavad päevalehtede online-toimetajad võidu, et assortii suhtekorraldajate saadetust kiiresti „üles riputada”. Seejuures on vahetustega töötavad rohelised online-ajakirjanikud kohati nii kilplased, et toimetavad hommikul uuesti uudisetooriku, mis eelmisel õhtul toimetaja poolt juba uudisvoogu sisestatud. Populaarsuse tõstmiseks kasutab Päevaleht lugejalt-lugejale uudise vormi. Lugejad on aga uudiste kirjutamises olnud oskamatud ja labased ning pingutusi selles vallas võib viimati käivitatud projekti näol lugeda seni viljatuks.

Päevalehe online, mis vaevu titehaigustest üle sai, jäi kohe ilma peatoimetaja Askur Alasest, kes lahkus Eesti Ekspressi. Viimase online-voog hiilgab vabagraafikuga, ent on ometi asjalik tähtsamaid päevalehtede teemasid kokku võttes. Ekspressi tugev külg on kahtlemata pommuudised neljapäeviti, mida kõik teised varahommikused uudistekanalid nagu veeb, raadio ja riigitelevisioon meelsasti tsiteerivad. Kuid võimalik, et Askuri näol on Ekspressilt midagi oodata.

SL Õhtulehe verisuline online alles otsib tööjõudu. Praegu teeb keegi tundmatu küllaltki asjalikku toimetajatööd, veebi tehniline pool aga oleks vaja järele aidata. Nii võiks SLÕL ilmutada peagi uudiste sisus toimetaja nime ja uudise sisestamise kellaaja. Samuti tuleks luua arhiiv ja korrastada printimisseaded, mis praegu eeldaksid Internet Exploreri kasutajatelt teksti mahutamiseks küliliprintimist ja Mozilla kasutajatelt luupi. Uudiste kvaliteet on sisulisest küljest korrektne, igatahes on see verivärske online-kanal üllatavalt mitte-slõllilik, mida ei saa öelda aga Postimehe meelelahutuse kohta. Toimetaja Inna-Katrin Hein on seal kirjavigade ja uudistega stiilis „Elizabeth Hurley ei pesnud pärast tualeti kasutamist käsi” tõmmanud endale kaela kommentaatorite sopavalangu. Pealegi on tema vastutada olevad Kroonika ja Just! fännidel ammu enne loetud, kui Inna-Katrin nendest sisukokkuvõtted üles saab.

Vene lugejatele on enim mõelnud Delfi ja Postimees, kus tõlgitakse teatava filtriga suur osa uudiseid vene keelde. Rus.postimees.ee ajab seejuures kogu aeg sassi kas tõlgitu on BNS-i või Postimees online’i uudiste hunnikust. Mingit haledat asja ajab selles vallas ka Päevaleht, kus toimetaja Ravil Khair Al-Din tegi vähem kui kuu aega tagasi oma esimese venekeelsete uudiste kokkuvõtte eestikeelse pealkirja “Tähtsamad päevauudised vene keeles” all. Praeguseks eksivad mõned „üleni venekeelsed” uudised teiste sisse ära, neid loeb ehk kümmekond inimest.

Väikese Eesti internetiajastu, online-kanalite rohkus ja nende võidujooks arusaamatute eesmärkide nimel on loonud olukorra, kus kõik tsiteerivad kõiki ja jälgivad kiivalt teise igat sammu kartes erineda mainstream-voolust. Head ajakirjandust on online’ide näol veel suhteliselt vähe. Põhiline aur läheb kopi-kleebi stiilis nämmutamisele, sest uudisteagentuur BNS-i ja PR-inimeste produktsioon on väga mahukas. Keskmise inimese jaoks oleks aga kõikide uudiste jälgimine selge enesetapp. Nii tasuks plahvatusejärgses staadiumis hakata mõtlema kvaliteedi, kasutajasõbralikkuse ja tehniliste lahenduste parendamisele. Loomulikult tuleks nii mõnelgi kanalil korralik summa disainerile kõrvale panna. Seda muidugi eeldusel, et majanduskasv jätkub ja reklaamirahad ei lõppe.


Kommentaare ei ole: